Mõtlesin sel korral jagada ideid, mis mul seoses Poisikese toaga peas mõlguvad. Miskipärast näeb minu ettekujutuses (kui mitte kinnisidees) Poisikese tuba välja mündiroheline. Olen totaalselt in love sellesse värvi. Münditooni näen kui mõnusat täiendust muidu valges värvis toale ehk siis üleni roheliseks pole plaanis tuba võõbata.
Lisaks mündivärvile on mul veel mõned must be-d, mis Poisikese toas esindatud võiksid olla. Panin osad lemmikud ühte punti.
Ehk siis kindlasti näeksin poja toas üht armast tipitelki. Mulle nii meeldib sellega kaasnev filosoofia, kui nii võib öelda. Mõtleks vaid, kui kihvt on lapsel oma helgesse onni koos emmega raamatut lugema pugeda või mõnel erilisemal päeval lõunaund magada. Ehk siis tipitelk on selline imeline salapärane kohakene, mis igal lapsel olemas võiks olla.
Tipitelgi romantilist joont võiks jätkata valguspallidega, mis loovad nii mõnusat mahedat meeleoluvalgust. Pallid võib ju ka ööseks põlema jätta, et lapse tuppa parajal määral turvalist valgust tuua.
Üle ega ümber ei saa ma panipaikadest. Ehk minu jaoks on läbiv põhimõte „igale asjale oma koht“. Nii, et oleks lihtne koristada ning ei peaks asju kuhugi suvalistesse kohtadesse eest ära toppima. Mulle ei meeldi liigne tilulilu ja laokil nipsasjakesed – kõik võiks kuhugi kuuluda, et lõpptulemus oleks puhas ja korras, üsna lage kodu.
Poisikese tuppa on planeeritud suur garderoobkapp, kuhu riided, jalanõud, voodipesu jm mahutada. Ent kuhu panna mänguasjad, raamatud? Mul oli juba enne Poisikest teadmine, et mingit plastmass jura ma hunnikutes koguma ei hakka. Olen küla peal näinud, kuidas lastetoad on justkui prügimägedeks muutumas, kus põhjatute kottide viisi on igasugu kraami vedelemas. Küll võib sealt välja kaevata erinevate mänguasjade juppe, peata barbiesid, you name it. Minu jaoks täielik õudus. Ei tea, kas lapsele need kõik miljon mänguasja ka olulised on, kas toovad need tema päevadesse palju rõõmu? Igatahes püüan vältida igasugust ogarat mänguasjade kokku ostmist. Ka kingituste toomise osas olen lähedasi oma seisukohtadest informeerinud. Mänguasi peab olema ea- ja asjakohane, pigem kallim ja kvaliteetne kui paarieurone plastik kärakas. Ja alati ei olegi kingitusi vaja, inimesed ise võiksid lapsele enim rõõmu tuua. Nii.. läks käest 🙂 Soovitan siinkohal lugeda Sally Ward’i raamatut „Terane laps“, kus autor toob vanuseliselt välja lapse (kõne)arengule vajalikud lelud ja mängud, mida mängida.
Nõnda olengi mõelnud, et parasjagu kasutusel olevaid mänguasju saab hoiustada ägedates paberkottides (nagu Tell Kiddo oma) või heegeldatud korvides, mis mulle ka hästi meeldivad. Mul on mitu rulli trikoopaela voodi all ootamas, et ma neist midagi vormiksin, üks vaip ootabki lõpetamist. Korvidele-kottidele lisaks näen Poisikese toas kindlasti riiuleid raamatutele. Riiulid peavad olema lapsele kättesaadavas kohas, mugavalt ligipääsetavad, et soovi korral kohe midagi „lugemiseks“ haarata. Kuigi olen ise selline pedant, et raamatud käivad riiulis ja lapsele mökerdamiseks on neid kuidagi kahju anda, siis katsun selle tunde kõrvale panna, sest tean, et just nõnda see raamatuarmastus sünnibki, ikka raamatute keskel. Mitte nii, et saad raamatuid vaid kõrgel riiulis imetleda. Raamatud peaksid lapsele midagi loomulikku olema, siis oskab ta nendest ka lugu pidada, ma usun. Juba praegugi näen, kuidas 11-kuune Poisike õpib „suurte inimeste“ raamatuid leht-lehe haaval sirvima. Noh, alati ei tule see mõistagi välja, aga laps harjutab ja on näha, et raamatud talle väga meeldivad. Ja kui satubki mõni (või rohkem 🙂 ) pliiatsijooneke raamatusse, siis tühja kah!
Ega palju enam polegi. Seina tahan riputada kindlasti mõne ägeda posteri või pildi. Oma järge on juba ootamas Poisikese ootusajal tellitud okaapi sügiseses seenemetsas, aga sellele lisaks meeldivad mulle igasugu inspireerivad loosungid nagu „be brave“, „be kind“, „dream big“. Need on ilusad sõnumid, mille keskel võiks olla hea kasvada. Või nagu Lucky Laika pilt ütleb: „julgete päralt on maailm“. Kristina Timmeri plakat on selline hästi lahe nostalgiline ja lapsepõlve rõõmu kirjeldav. Seinale plaanin panna veel lõuendi, kuhu Poisikest oodates ühe puu maalisin (mäkerdasin oleks vist õigem öelda). Eks näis, peab passitama. Väga kirjuks ma asja ajada ei plaani, kuid tahan, et asjadel oleks ka mingisugune tähendus.
Lucky Laikal on üldse väga ägedad tooted, näiteks selline nagi sobiks koerasõbrast Poisikese tulevasse tuppa kui valatult. Põrandale läheb kindlasti mõni vaip, kas heegeldatud ümmargune või näiteks selline H&M’i oma.
Ahhaa, voodi ka eksole. Praegu on meil beebivoodi ja mähkimisalusena kasutusel Smart Kid mini. Eks näis, kuidas see lastevoodi ja kirjutuslaua kooslusena sobima hakkab.
kodu kollases majas 