Mis vahepeal toimunud on?

Kuigi ma leelotasin siin juba tükk aega tagasi sellest, et vann on valitud ja puha, siis tegelikult lõpuks ometi jõudsime ostmiseni. Vann jäi samaks – Villeroy & Bochi Oberon, hind ka sama (565 eurot + sifoon (see julla, mis vanni põhja käib) äkki oli 50 eurot). FEBis on endiselt mingi sooduskampaania käimas, oli vist kuni septembri lõpuni, aga äkki jätkub, ei tea. Lisaks vannile võtsime kohe ära ka seinasisese wc-poti raami ehk siis selle osa, mis seina sisse käib. Potti pole veel ostnud, aga wc-nupp on olemas. Raam on Grohe oma – pidavat väga vastupidav ja korralik süsteem olema. Poti vaatame miski taskukohase sinna peale. Või noh, ikka korralik peab ka olema. Kuidagi nagu nii jäi, et seinasisese poti kasuks otsustasime. Minul oli ausalt öeldes üsna ükskõik, aga Habemik raius ikka seinasisese poolt. Et võtvat vähem ruumi ja stiilsem ka or something. Mulle meeldib see, et seal on vähem koristada, tundub kuidagi hügieenilisem ja puhtam värk. Eelmises kodus oli meil samuti seinasisene (seal muidugi täiesti praktilistel põhjustel – vannituba lihtsalt oli tilluke ja ruumi tuli targalt tarbida) ning jäime rahule küll. Habemik nõuab ka vaikselt sulguvat potikaant.. ega tal muidu palju nõudmisi pole, aga kui nõuab, siis juba korralikult. Tegelikult on see nali, sest Habemik on väga tore ja mõistlik inimene.

See tore Habemik sai vahepealsel ajal ka ülemisele korrusele veetorud veetud. Ma ei teagi, kas olen maininud, et meie korteri peale, ärklikorrusele, on võimalik välja ehitada veel umbes kaks tuba ja wc-duširuum (Habemiku maailmas saun ka). Hetkel on aga tegemist korteriühistule kuuluva mitteeluruumiga. Loodetavasti leiame tulevikus korteriühistuga ühise keele ja kui olemasolev pind kitsaks jääb saame üles laieneda. Selle tarbeks ka need torud juba ette veetud said. Pärast, kui all kõik valmis, oleks jõle nadi sellega tegelema hakata.

Veel on Habemik ka jõudsalt villa seina pannud. Villa panek on lähipäevade peaeesmärk – et saaks villapakid tühjaks, eest ära ning uueks nädalaks võimalikult palju vaba põrandapinda, kus toimetada. Ka sai veetud veidi ehitusmaterjali – OSB plaat musta põranda jaoks ning lae lisatoestuseks suuri prusse.

Ülitore on kuulutada, et uuest nädalast lööb kampa kahest mehest koosnev ehitusbrigaad. Nad jäävad kollasesse majja esialgu kaheks nädalaks ja eks siis ole näha, mis edasi. Vaatame kui kaugele oma asjadega jõuame, sest Habemikul ju ka veel nädal puhkust ning kolme mehe ramm on ikka kolme mehe ramm! Ehk et kui kuidagi üle koera saba saaks.. äkki siis läheks juba ludinal! Ees ootavad toestamistööd, lagi, vaheseinte ehitus ja kõik sellest veel ülejääv tähelepanu tuleks suunata wc + vannitoa ehitamisele. See ikkagi 1st priority! 🙂

Veel käisime Bauhofis duširuumi trapi jahil, duširenn on selle asja õige nimi vist. Noh see koht, kust vesi ära jookseb. Habemik on jälle oma „nõudmised“ esitanud. See tavaline trapp, mis dušinurga keskele jääb ei pidavat pooltki nii hea olema kui duširenn. See on pikk trapp, jääb dušinurga ühe seina äärde ning kogu vesi võtab õige kalde korral suuna just sinna.

 

Poisike viib end asjaga kurssi

Torurägastik

 

Parkett, loosimine ja üht-teist muudki

Nii tore on kirjutada, kui vahepealsel ajal midagi ka juhtunud on! Saan uhkelt kuulutada, et meil on parkett valitud! Ja ostetud. Kuigi vaimusilmas nägime oma kodu põrandal 1-lipilist parketti, sellise laia põrandalaua efekti, siis lõpuks langes valik 2-lipilisele ja hinna mõttes märksa soodsamale variandile. Ma kõlan ehk veidi lillelapselikult, aga mu meelest on uus puitpõrand alati ilus ehk et pole mõtet pilli lõhki ajada ja mingit soovunelmat pimesi järgida. Seda enam, kui rahalistel võimalustel on küllalt jäigad piirid ees. Ühesõnaga, nii on, et meie põrandale saab 2-lipiline tammepuidust laudparkett, paigaldatav liimivaba click kinnitusega, pind töödeldud värvitu OSMO õlivahaga ehk siis väljanägemine on väga naturaalne ja soe. Lähemalt näed siin.

Parkett on pärit sellisest kohast nagu RM Stuudio. Kirjutasin neile oma soovist sobiv parkett leida, minu ideega tuldi kenasti kaasa ja mõttetöö ning kirjavahetuse tulemusel oli meil lõpuks käes kaks varianti, mille vahel valida. Tartu salongis, kuhu parketti käega katsuma sõitsime, oli tõeliselt mõnus vastuvõtt. Salongis töötav Epp, kes juhtumisi ka sünnipäeva pidas, oli tõeliselt soe inimene, kahtlemata väga avatud ja hea suhtleja, kuid eelkõige ka asjatundlik, konkreetne, pädev. Need kaks komponenti koos loovad minu silmis ideaalse klienditeenindaja – sellise, kellega saab just nagu vana tuttavaga, põrandaasja arutada. Ka Poisike tundis end hästi, lausa nii hästi, et ronis tädile sülle. Miskipärast tuleb tal viimasel ajal päris tihti tahtmine võõrastele inimestele sülle ronida. See selleks. Muide, parkett tuuakse ilma tasuta ka kodulinna kohale. Nii et jah, muidugi soovitan parketiotsingute jooksul ka RM Stuudiosse piiluda!

Kodu ehitamise kõrvalt andis meile vahepeal natuke tegevust ka Poisikese sünnipäevakink. Meisterdasime talle Habemikuga tegelustahvli. Idee sain ühest toredast Facebooki grupist, kus Montessori pedagoogika põhimõtteid viljeletakse. Ohtralt inspiratsiooni saab muidugi ka Pinterestist, inglise keeles kannab asi nime busy board (ka latchboard). Praegu köidab Poisikese tähelepanu kõige enam kalkulaator. Pooleldi juba kahetsen, et selle sinna üldse panin, aga lootus on, et äkki üks hetk tüdineb nuppude toksimisest ning avastab ka ülejäänud “atraktsioone”. Usun, et see tahvel pakutab talle tegevust veel nii mõnegi aasta. Kunagi jõuan kindlasti ka korralike piltideni. Siis näitan ka.

Kui tahvliga pusserdamisest aega üle jäi, võttis Habemik ka korteri käsile. Väikeste sammudega liigume edasi, aga asi seegi, eksole. Ma olen nii kärsitu inimene, et tahaks kõike kohe ja korraga. Aga näed, nii ei ole. Millegi imelise saavutamiseks on ju vaja pingutada, vaeva näha, midagi vastu anda selle vägeva lõpptulemuse eest. Nii, et enjoy the ride! Monoloog mulle endale. Aga kui monoloogiga edasi minna, siis välimiste seinte puitkarkass on saanud vahepeal täiendust. Torud said veetud. Omajagu villa on seina saanud, aga seda sügelema ajavat tööd tuleb veel palju teha. Üks päev võtan koristamise käsile ja siis teen pilti ka. Mul käsi nagu kuidagi ei tõuse siia mingist õudsest kaosest pilti panema. Kuigi võiks. Ja need täiesti alguses tehtud pildid on ju ka päris jubedad..

Ja lõpetuseks! Blogi Facebooki lehel on jälle loosimine käimas. Sel korral pani kingituse välja Woolish. Mul on selle üle hästi hea meel, sest olen ise nii Woolishi tooteid kui ka nende ettevõtte lugu juba jupp aega imetlenud. Praeguse Woolishi juured ulatuvad lausa 1928. aastasse (!!!) ning hetkel asjatab pereettevõtte kallal neljas (!) põlvkond. Disainitakse ja toodetakse erinevaid kudumeid – nii kodutekstiile kui ka rõivaid. Jagamismängus lähebki loosi 100% lambavillast valmistatud pleed. Uuri asja blogi Facebooki lehelt.

Hurraa! Jälle loosime!

Sel korral paneb auhinna välja WOOLISH!

Pildil pruun-valge pleed. Loosi läheb sama ilus hall-valge. (Pilt: Woolish)

Woolish on neljandat põlve, Eestis, Viljandis asuv kudumeid disainiv ja tootev ettevõte. Peamisteks tegevusvaldkondadeks on kodutoodete ja riietuse valmistamine. Ajalooliselt juba 1928. aastal alguse saanud pereettevõte koondas hiljuti kaubamärgi WOOLISH alla kordumatu seeria kodutekstiile (pleedid, padjakatted, voodikatted, lambivarjud ) ning naiste ja meeste riideid (kleidid, pontšod, jakid, kampsunid). Kodusisustus on paljuski mõjutatud puhtast Skandinaavia stiilist ja värvidest. Mitmekülgsust pakuvad klassikalised mustrid nagu palmik, pits ja romb. Mahedatele Skandinaavia sisustuses esinevatele toonidele (hall, valge, beež) toovad vaheldust värviküllasemad geomeetriliste mustritega tooted.
Disaineriteks ja tootearendajateks on ettevõtte kolmanda ja neljanda põlvkonna esindajad, kes lähtuvad toodete elluäratamisel pisidetailidest, originaalsusest ja soovist pakkuda midagi, mis paneb ütlema “See toode on lihtsalt nii WOOLISH!” (Tekst Woolishi kodulehelt)

Oh! Lihtsalt niiii äge ettevõtmine, kas pole! Olen Woolishi tooteid ammu-ammu imetlenud ja tõeliselt rõõmus, et saan ühe ülimõnusa pleedi ka blogi lugejate vahel välja loosida. Loosimises osalemiseks külasta blogi Facebooki lehte ning sealt leiad juba kõik täpsemad juhised 🙂

Loosi läheb halli ja valgega pleed, mil nimeks Kalasaba. Pleed on valmistatud 100% lambavillast ning selle mõõtudeks on 130×170 cm. Midagi paremat on pea võimatu leida! 🙂

See hall-valge pleed loosi lähebki! (Pilt: Woolish)

 

 

Magamistuba

Räägiksin nüüd veidi ka nendest ideedest, mis mul meie magamistoaga seoses pähe on tulnud. Ruum on iseenesest tilluke, umbes-täpselt 9 ruutmeetrit pluss lahmakas garderoobkapp. Seega mahub tuppa voodi (jee!), kindlasti kaks mingit riiulit või öökapi moodi asja, millele raamatuid ja ajakirju toetada võiks ning ega muud nagu polegi (loe: mahugi).

Voodina soovitas sisekujundaja Kadi Mets kasutada jenkkitüüpi voodit, no nagu siin. Noh, et nõnda hoiame ruumi mõttes kokku, sest voodi ja madrats on ühelaiused ning mingit 5 cm voodiääre näol ei lisandu. Muidu on kõik hästi ilus ja mulle väga meeldib ka see voodipeats, aga hind on küll kukupikali. Küllap esialgu jääme ikka oma vanale voodile truuks (või magame madratsil) ning kui just üleliigset raha sülle ei prantsata, siis ehk meisterdame hoopis ise midagi(gi). Voodi võiks oma mõõtudelt olla 180×200 cm suur. Meie praegune voodi on kõigest 140 cm lai ning ühe väikese laiutava olevusega läheb seal vahel päris kitsaks. Ka kahekesi oli seal tegelikult vähe ruumi, kuid meie esimese kodu kitsad olud seadsid ka voodi mõõtudele karmid nõudmised.

Ilmtingimata peab voodi kõrval olema mingi asi, kuhu peale panna.. asju. Esimeses kodus täitsid seda rolli seina külge kinnitatud puidust kuubikud ning eelmises, ajutises kodus, vanad toolid. Suure hädaga võtan ehk need samad kuubikud (vast veidi teises kuues) kasutusele, kuigi tahaks midagi uut ja teistmoodi kui enne. Kasutatakse ju nii kasepakke kui IKEA väikeseid redeleid. Need viimased mulle täitsa meeldivad ja omavad ju teistki otstarvet lisaks raamatu hoidmisele. Miramii näitab seda oma blogis nii kenasti, et ei ole põhjust IKEA lehele tuhnima minna.

Ja loomulikult on ülioluline valgus, et voodis ikka mõnusasti lugeda näeks. Seekord tahaks kinnitada midagi seinale, mis samas tundub selline igavene värk, et augud jäävad ju järele ja puha. Samas tundub, et seinavalgusti annab lugemiseks paremat valgust kui kapile pandud lamp. Lakke paneme ka kahtlemata mõne tulukese ja kapi lähedale ka. Käsikaudu pimedas kapis sorimine on ebainimlik, ma ütleks. Arvatavasti jääme laelampide puhul kohtvalgustite juurde, aga mine sa tea, mis mõtted veel pähe võivad tulla.

Garderoobkapile võiks panna hõlmikuksed või on need hoopis lõõtsuksed, aga sel juhul vististi laiad lõõtsuksed. Vot ei tea. Igatahes selliseid tahan nagu ühes ajakirjas nägin ja isegi pildi lõikasin välja. Tahaksin, et üldmulje jääks selline kerge ja õhuline (?), et mingid robustsed rasked uksed seda niigi tillukest tuba rõhuma ei hakkaks.

Seintele tuleb pilte ja postreid. Kindlasti üks lemmik pulmapilt ja üks lugu ka, mille Habemikule kirjutasin ja mis Kukupesas omale uhke kuue selga sai.

Kuigi ma ikka endiselt tahan, et tulevases kodus pigem rahulik värvitus valitseks, siis mis teha – parajas koguses on ka värvid täitsa meelt mööda. Nii olengi avastanud, et viimasel ajal sümpatiseerib mulle.. lilla. Kärtsumast lillast veel enam olen hakanud eelistama seda haledat heledat lillat. Inglise keeles on see toon äkki mauve?! Värvidele on üldse kuidagi keeruline nimesid anda, igaüks näeb eri toone nii isemoodi. Kui Habemikule seda värvi tutvutasin, sain vastuseks: “See on ju lilla…”. On jah lilla, aga kuidagi mõnusalt mõjub see mulle, vähemasti nõndaviisi pildilt vaadates.

Pildid Pinterestist

 

Oma kodu on luksus

Lugedes ajakirjast selle kohta, kuidas tublid inimesed oma vana maja kahe aastaga nägusaks renoveerivad ja tööpäevadel, nädalavahetustel, suvepuhkustel, riigipühadel tööd rassivad, siis tundub see justkui tehtav värk. Aga pühade vägi, 2 AASTAT! See on ju nagu.. kaks pikka aastat. Au ja kiitus teile, kes te nii kaua vastu peate! Noh, eks olukorrad ole erinevad – mõnel juhul ei luba võimalused kiiremini edasi liikuda, teisel puhul ehk on ehitus inimestele omamoodi hobiks ja huvitegevuseks. Me Habemikuga oleme muidugi rohkem seda sorti inimesed, kes villa panemisele eelistaksid rannas raamatut lugeda. Ja noh igasugu muidki asju eelistaks – näiteks perena koos aega veeta. Selles viimases punktis me väga suuri mööndusi teha ei taha. Koos olemist peab jätkuma nii, et kõik end hästi tunneksid ja siis järgneb juba kõik ülejäänu.. See oma kodu näiteks.

Muidugi ei tähenda see, et igatsus oma kodu järele kuidagi väiksem oleks. Kõik, kes te saate õhtul oma koju minna, teil on väga vedanud, ma ütlen. Noh, see väljend, et kodu on kindlus peab ju päris paika. Minul on küll koduta selline pidepunktita olek. Igatsus oma kodu järele on mind saatnud kogu mu täiskasvanuelu. Vahepeal katkedes ja siis kolimisega jälle üles kerkides. Tahaksin kogeda seda tunnet, et olen jõudnud pärale. See ongi minu koht. Siin on ruumi, siis on valgust, helgust, siin on hea. Siin on minu inimesed. Siin olen see, kes olen ja nii, kuidas soovin.

Minu silmis loob iga inimene omale just sellise kodu nagu ta soovib. On see siis moderne või klassikaline, värvikirev või ühes toonis, kardinatega või ilma, korras või segamini. Me loome enda ümber sellise keskkonna nagu tahame.. keskkonna, milles meil on hea olla. Kui miski teeb meid oma kodu osas rahulolematuks, siis muudame seda. Olgu selleks siis tolmu võtmine, seina värvimine või mööbli ümbertõstmine. Teeme nii, et meil oleks mõnus olla. Kõlab ju loogiliselt? Tahaksin minagi luua koha oma näo järgi. Loodan, et kui koidab see imeline päev (mis praegu mägede taga näib olevat) ning astume oma kodinatega kollase maja uksest sisse, siis suudan seda kõrgelt hinnata ja kõige eest tänulik olla.

Et mitte liiga pilvedesse hõljuma jääda, siis öelgem ausalt, et edasijõudmised on meil visad tulema. Habemik vedas ära vee- ja kanalisatsioonitorud kööki, duširuumi ning soojuspumba juurde. Teoreetiliselt on lõpetatud ka musta põranda panek. Teoreetiliselt seetõttu, et natuke jäi materjalist puudu ja otsustasime seda koos muu vajamineva kraamiga juurde hankida, et poleks seda plaatide ükshaaval poest vedamist.

Ja mis seal salata, tegelikult otsime ka häid ehitusmehi Lääne-Virumaal. Esialgu kindlasti kaheks nädalaks alates 26. septembrist. Tööde osas ootaksid ees lagi, vaheseinte ehitus ja mõned toestamistööd. Kui keegi tundis end puudutatuna, siis kirjutagu julgesti kodukollasesmajas@gmail.com

 

See ilus pildike pärineb siit