Aastalõpu aruanne

On aeg 2016. aasta viimaseks postituseks, tehtu kokkuvõtteks. Võib öelda, et oleme tublid olnud. Oleme pingutanud ja punninud nii palju kui muu elu kõrvalt võimalik. Eriti tubli on mõistagi olnud Habemik, sest peamine ehituskohustus on tema kaela veeretunud. Nii et teen meile pika pai selle 6 kuu eest. However! Me ei ole siiski jõudnud oodatud tulemusteni, sest vannituba pole täielikult plaaditud ja ka soojuspump veel täitsa puudu – need kaks aga pidid meie peas aastalõpuks tehtud saama. Pole viga, oleme plaanidest ehk umbes nädala jagu maas. See pole mingi eriline katastroof, vaid ikka ehituse normaalne osa.

Räägin siis, mis nädalaga toimunud on. Plaaditud on saanud vannitoa seinad, veel küll vuukimata, aga tehtud! Olen nii rahul meie plaatija tööga – tõesti on väga korrektne ja ilus tulemus. Ehitajatega saime vist küll jackpoti! Kuigi alguses siunasin kellaaegadest ja kokkulepetest kinnipidamatust, siis käesoleval hetkel olen küll hästi rõõmus. Suvel olidki neil käed-jalad tööd täis ja küllap püüti kõigi juures ühtviisi toimetada. Praegu on meil kokkulepped teatud töölõikude osas – näiteks seesama plaatimine või korstnajalgadele värskenduskuuri tegemine.

Sama rahul ei saa olla muude töömeestega, näiteks nende ventilatsiooni omadega. Midagi nagu nihusti ei läinud ja lõpptulemusega saab igati rahule jääda, aga oli tunda, et inimesed suhtuvad ükskõikselt sellesse, mida või kuidas nad teevad. Ja oodatust läks oluliselt kauem aega neil ka. Pidid kahe päevaga tehtud saama, aga siis oli lühendatud tööpäev ja siis veel mingid muud põhjused.

Üldse olen ma viimasel ajal selle töömoraali peale mõelnud, et võib-olla mul on mingi naiivne ideaal, aga ma üldiselt arvan, et inimesed teevad seda tööd, mis neile enam-vähem meelt mööda (see enam-vähem meelt mööda on siis nö miinimum pakett). Et kui ikka üldse ei kannata mingit tööd teha, siis vahetad ametit või asutust või kolmandat. Ja kui oled juhtumisi selle enam-vähem meelt mööda töö leidnud, siis teed seda juba korralikult ka, või vähemasti nii hästi kui parasjagu suudad. Aga no siis ma kohtangi mingeid kalanäoga inimesi, kes a) on ka kalaajuga või b) neil on täiesti ükstaskõik, mis toimub. Näiteks juhtus nii, et vannitoa seinu plaatides avastasid töömehed, et 3 pakki kaheteistkümnest on teistsugused – teise struktuuriga, teise tootekoodiga, lihtsalt valged ja sama suurusega kui meie omad. Ehk et Hansas plaadimaailma teenindaja oli meile plaate käru peale ladudes 3 valet pakki peale pannud. No okei, ikka võib juhtuda, võimalik, et pakid olidki kuidagi segamini läinud ja nii. Kontrollida võiks ikka, aga tühja kah. Läksime siis neid plaate ümber vahetama. Mul olid enne telefoni teel kõik kokkulepped saavutatud + kott tasuta segu välja kaubeldud (oleks võinud 2 küsida) ja meid ootas kassas seesama noormees, kes kuu tagasi need plaadid peale ladus. Ütlesin kenasti, et meil on 3 pakki valesid plaate ja tulime uute järele ja teile olevat siia selle kohta ka teada jäetud. Ja inimene vaatab mind tuimalt kalanäoga, keerutab toolil, teeb “hmmm” ja ütleb, et tema sellest küll midagi ei tea. Hakkasin siis ise silmadega mööda pabereid käima, et äkki näen kuskil oma nime ja juhin ta tähelepanu õigesse kohta. Tema aga ei olnud midagi kuulnud ja suunas meid ühe teise noormehe juurde, kes pidavat asjast rohkem teadma. Ja teadiski. Oli selline sirge selja ja selge silmavaatega tüüp. Ühesõnaga, mu pika jutu mõte on see, et kulla inimesed, pühkige need kalailmed oma nägudelt ja hakake kohatäite asemel kellekski asjalikuks.

Habemikuga oleme siin ikka kipsi pannud, hunnik kahaneb kogu aeg, aga täiesti pandud vist kõike ei jõua. Täna on selle aasta viimane tööpäev kollases majas. See kõlab lausa natukene nukralt. Ahaa, mul tuli just meelde, et pean veel esiku garderoobi plaani välja nuputama – et kuhu nagid ja kuhu riiulid ja mis seal toimuma hakkab. Habemik tahab täna garderoobi kipsitama hakata, aga enne tuleb strateegilistesse piirkondadesse prussid panna, et neil nagidel ja riiulitel hiljem kuskile ka kinnituda oleks. Oh, see saab keeruline olema!

Tore on veel see, et meie tehnoruumikese põrand on plaaditud! Välja arvatud 1 plaat, sest see jäi lihtsalt puudu 🙂 Selline armas huumorinurgake on siin nende keraamiliste plaatidega juba käimas. Kui me mingi ime läbi sinna veel ühe sobiva plaadi leiame, siis… see on küll ikka üks suur ime! Kui ei leia, siis klopsime jääkidest sinna midagi kokku – see on ju kõigest tehnoruum, mis läheb otsast ääreni mingeid rohmakaid aparaate täis.

Lõpetuseks veel üks tore uudis: me siiski jääme AIT-Nordi poolt pakutava Alpha-InnoTec õhk-vesi soojuspumba juurde. Paigaldama tullakse tõenäoliselt uue aasta esimesel nädalal. Kui seade paika saab, siis räägin sellest pumba-seiklusest lähemalt kah. Seniks kniks, kraaps ja kummardus! Aitäh, et olete sel aastal meiega olnud! Mõnnat aastalõppu ja palju õnne mulle, sain eile päris vanaks.

img_20161227_163412
See veel protsessi-pilt. Praegu ka vasakpoolne sein tehtud. On ju korralik?

 

Advertisements

Vannituba ja väiksed-suured torutööd

Nõndaks. Sel nädalal on päris asjalik toimetamine olnud. Mitte küll meie endi poolt, aga ehitus- ja muud mehed on üksjagu tegutsenud.

Ise panime Habemikuga paika põrandakütte torud vannituppa. Esmalt läksid maha penoplastist plaadid, millel olevatest nn käikudest torud läbi jooksma hakkasid. Igaks juhuks kasutasime torude paremaks paigale jäämiseks metallist liiste (tegelikult vist soojushajutid). See oli tore nokitsemine. Veidi läks vahepeal nässu ka – üks toru murdus Habemiku käe all ja pool tööd tuli otsast teha. Natuke oli nuputamist ka, et kuidas toru joosta võiks – kuhu rohkem kütet panna (nt dušinurka, et vesi kenasti ära kuivaks) ja kuhu pole palju vaja. Ühe koha osas jäime veidi rahulolematuks – wc-poti ette oleks võinud torud tihedamalt sättida, aga seda avastasime alles täitsa lõpus ning siis kõike lahti võtta poleks enam olnud mõtet.

img_20161218_224519
Pilt tehtud vahetult peale põrandakütte torude vedamist

Esmaspäeval alustasid ehitusmehed vannitoa põranda valamisega. Selleks kasutati Kiilto Kestonit Termo põrandakütte tasandussegu. See pidavat igatahes väga hea asi olema. Kallis oli küll! Ehitusmehed seda igal juhul soovitasid, sest üheks heaks omaduseks on näiteks kiire kuivamine. Seda imeasja kulus ligi 30 kotti, valatud kihi paksuseks on 30-40 mm. Selle peale läheb veel kuni 10 mm tasanduskihti. Teoorias võiks viimane kiht peale saada järgmisel nädalal, siis juba hüdrotõke ja keraamilised plaadid. Muidugi tuleb arvestada, et iga asjandus vajab vähemalt päeva kuivamiseks. Seega võib vabalt juhtuda, et plaatimisega tehakse algust hoopis uuel aastal. Pole viga – alati läheb arvatust kauem. Ehituse kuldreegel.

image-0-02-05-9601716d7cfe676680c001b10e10fde12848ca721b0d5b29eb17a29f8d455966-v
Põrand valatud. Hüdrotõke seinas. See tool on meil imeline abimees, äkki lasen selle kunagi kordagi teha 🙂

Põrand sai valatud ka tehnoruumis. Seal siis sama lugu – tasanduskiht, hüdrotõke ja plaadid. Loodetavasti sel aastal, aga eks see järgmine nädal näita, kuidas välja kukub.

Vahepeal vedisime kilplaste kombel 25 kg kaaluvad põrandaplaadi pakid jälle teiselt korruselt alla autosse ning sõitsime, nina taeva poole, Hansas plaadimaailma uute järele. Õnn on, et neid vahetada annab. Meeldetuletuseks siis, et meie valitud põrandaplaadid (30 x 60 cm) olid korraliku kalde tegemiseks liiga suured. Kuigi ma kahtlesin (ja veidi jätkuvalt) meie seinaplaatide sobivuses väiksemate põrandaplaatidega, siis otsustasime neid siiski mitte vahetama hakata ja seda kolmel põhjusel: 1. ei olnud kindel, et leiaksin Hansasest lemmikumaid 2. Habemikule need väga meeldisid 3. ma tegelikult ka üldse ei oleks viitsinud kaks korda kauem neid megaraskeid pakke ülevalt alla tassida. Ega mulle eriti armu ei anta, tuleb mehe eest väljas olla, hehe. Aga mis me siis valisime? Seda, mis oli. 20 x 20 cm tumedad plaadid. Need olid veidikese kallimad, juurde maksime kuskil 45 eurot, seega keraamiliste plaatide peale kokku on kulunud nii 315 eurot.

Hea uudis on see, et ventilatsioonitorud saavad selle aastaga veetud. Võib isegi etteruttavalt öelda, et tänasega. Ventilatsiooni paigaldab meile Viru Kliima. Hetkel me ventilatsiooniseadet veel panna ei lase, jätame selle tulevikku, aga torud veetakse ära. Torud jooksevad siis lae all üle korteri, iga toa vahele läheb mürasummutus osa, mis peaks vähendama heli liikumist ventilatsiooni kaudu.

Veel käis meil vahepeal külas torumees, kes survestas vannitoa torud ja pani tsirkulatsioonipumba. Torude survestamine oli vajalik selleks, et kindlad olla, et seina sisse jäävad ühendused on korralikud ega tilgu. Ehk et kui hüdrotõke ja plaadid on peal, siis ei saa me ju enam seina sisse kontrollima minna, kas torud tilguvad või ei. Tsirkulatsioonipump on meil “tark” – pumpab vett ringi siis, kui see on maha jahtunud ja jääb seisma siis, kui soe vesi uuesti torus olemas. Tsirkulatsioonipump muidu vajalik siis selleks, et vett ringi ajada – et soe vesi oleks kogu aeg kollektoris olemas ja kraani lahti keerates tuleks pea kohe soe vesi ning seda ei peaks 10 sekundit ootama.

Selle nädala mitte just kõige toredama uudisena (et mitte öelda lausa šokina) tuli see, et plaanitud Alpha-InnoTeci õhk-vesi soojuspumpa meil lähiajal täielikult paigaldada pole võimalik. Aga sellest kirjutan uuel nädalal pikemalt, kui asjad veidi selgemaks saavad.

Aga seniks meile: jõudu tööle! Ja ausõna: vahepeal sööme kapsast ka ja avame kingitusi 🙂

Loosimine: 50 Kukupesa-eurot

Minul siin jälle suur rõõm lükata käima loosimismäng, kus auhind nõnda vägev! Kukupesa on perefirma, kus usinate näppude all valmivad igasugu ägedad postrid, plakatid, õnnitluskaardid ja muu. Tooteid on igas kategoorias – sobivaid nii lastetuppa, elutuppa, kööki kui otseloomulikult ka kingituseks.

Ja kui olete juhtumisi ahhetades mõelnud, kust pärineb kollase maja blogipäis, siis ei pea enam kaugelt otsima – ka see on Kukupesa kätetöö! Kihvt, eks? Sellega minu kokkupuuted Kukupesaga veel ei piirdu 🙂 Olen kinkimiseks tellinud tavalisi nn letitooteid, aga palunud Kukupesalt kujundust ka kallitele mõeldud personaalsete postrite tarbeks. Kõik on alati tasemel olnud. Kukupesa püüdleb kõiges täiuse poole ning see kumab ka igast väikesest nüansist välja. Lisaks on Kukupesa tiim väga loominguline, see vast niigi ilmselge 🙂

Veel kõnetab mind Kukupesa juures see inspireeriv lugu: agarad inimesed on loonud mitte millestki endale unistuste töökoha ning võitnud oma tegevusega paljude klientide poolehoiu. Vot see juba on midagi! On rõõm selliste usinate inimeste tegevust oma ostudega toetada.

 

15591038_1910390832522428_2420611405978819798_o
Postrid lastetuppa. Foto: Kukupesa

 

Tutvustus Kukupesa kodulehelt:

“Perefirma (kahemehebänd, kui soovite) OÜ Kukupesa asutati 2015. aasta oktoobrikuus ja nagu südamelähedaste asjadega ikka olema kipub, võttis tema sünniks hoo kogumine palju julgust ja aega. Meie suureks õnneks ja kergenduseks võitis Kukupesa aga kohe paljude inimeste südamed ja nii oleme vaid lühikest aega tegutsedes teenindanud sadu ja sadu (meie hinnangul maailma parimaid ja toredamaid) kliente. Nagu meie pakenditelgi kirjas on, soovime maailma ilusate mõtetega täita. Meie eesmärgiks on pakkuda laia valikut sisekujunduselemente igasse interjööri ning lisaks tuua teieni spetsiaalselt tähtpäevadel lähedastele kinkimiseks mõeldud kaarte ja postreid.”

Mõni asi läheb korda, mõni mitte nii väga

Jälle on nädalaga omajagu juhtunud. Tehnoruum sai seinad lõplikult ümber ja ukse ette. Korteri planeering on meil selline, et sissepääs tehnoruumi toimub trepikoja kaudu – veel üks siseuks ei oleks lihtsalt kuidagi tuppa ära mahtunud. Siin seisnebki selle isetegemise suurim võlu – vot teengi ukse koridori ja vot ehitangi seina just siia ja täpselt sellise nagu tahan. Muidugi ei saa ka meie kõiges ideaalseid lahendusi, aga vähemalt ei pea leppima juba valmisproduktiga. Tehnokas ootab põranda valamist ja plaatimist ning muidugi ka kerget seina viimistlemist – nõnda, et aasta lõpus võiks kütteaparaatuse üles panna.

Habemik on oma suurima jõu ja tähelepanu suunanud mõistagi vannitoa valmimisse – seinad on vist juba enamus üleval (loe: okou, ma pole juba mitu päeva kohal käinud). Otsustasime niiskuskindlama kipsi asemel kasutada wedi ehitusplaati ja seda siis veega kokkupuutuvates kohtades ning seal, kus torud seinas. Mujale jäi ikka niiskuskindlam kips. Muidugi läks selline ümbermängimine meile ka omajagu maksma – nii 500 eurot. Wedi on päris kallis materjal, aga minu süda poleks vist kipsile ja hallituspahalastele mõeldes rahu saanudki. Seega pole kulutatud rahal mingit tähtsustki, kui jutt käib Poisikese ja meie enda tervisest. Habemik ostis ka wc-poti ära – Gustavsbergi hygenic flush, soft close prill-lauaga. Ehituse ABC-s oli kampaaniakorras selle hinnaks 169.-. Võib rahul olla.

Neljapäevast on ka ehitusmehed in da house. Ja siit ka selle nädala suurim lops: vannituppa valitud põrandaplaadid on siiski no-go! Kuigi saime kahelt töömehelt kinnitust, et “ja-ja, annab kallet teha küll”, siis nüüd tuli nähtavasti kõige nutikam ehitusinimene ja tegi varasema maatasa. Kui soovime kallet selliselt, et kogu vannitoa pealt (vajadusel vanni alt, uputuse korral pesumasina tagant) jookseks vesi otse duši trappi, saab kasutada maksimaalselt 15 x 15 cm suuruseid plaate. Samas, kui homsele ei mõtle ja võimalikud mustad stsenaariumid ei morjenda, siis ainult dušinurga kalde saab suurte plaatidega ära teha küll. Vot tak. Sisetunne kuidagi ütleski, et sellega nii ladusalt ei pruugi minna. No pole viga. Küll me need suured plaadid ka maha müüdud saame ja 10 x 10 musti plaate leidub igal pool. Kuigi! Habemikule hirmsasti meeldivad need kärjekujulised plaadid (peenelt öeldes heksagoonid), aga nende hind jääb vist sinna 30+ kanti. Mind vaevab enim aga see, et valisin ju seinaplaadid põrandaplaatide järgi ja olen sellest mõttest nii häiritud, et seinas on suured (20 x 50) plaadid ja maas siis mingid tillukesed 10 x 10. Ei lähe nagu mitte. Eks lähipäevad toovad selgust, mis edasi.

Ehitusinimesed aga asusid eile tööle – lappisid korstnajala ära (see lasi suitsu läbi) ja praegu teevad ettevalmistusi vannituppa betooni valamiseks. Tänane to-do list nõuab ka põrandakütte torude paigaldamist vannituppa. Loodetavasti saab sellega vähemasti algust tehtud. Meie lilleline unistus vannitoa valmimisest selle aasta lõpuks lükati ehitusmeeste poolt ümber mis ümber. Betoonikihid peavad juba vähemalt 8 päeva kuivama ja lihtsalt ei jõua, tee või tina.

Köögimööbli osas on uus kandidaat pildil – DSK Mööbel. Minu eelmist postitust loeti, võeti ühendust ja tehti olemasolevatest tunduvalt etem pakkumine. Vaatame, mis elu toob.

Siinkohal ehk olekski paslik teha järgmine üleskutse. Mõtlen, et võiks vaikselt juba laelaudist otsima hakata, et see hiljem nagu välk selgest taevast kaela ei sajaks. Meie lagi saab olema puidust. Nagu saunas, hehe. Eelmises kodus nägi Habemik kipsist laega lihtsalt niiii tohutult palju vaeva, et kipslae ehitamise piirnorm sai täielikult ületatud. Seega olime (ja oleme endiselt) täiesti veendunud, et otsustame mõne muu lahenduse kasuks. Mulle meeldib valge puidust lagi ja selle tarbeks otsimegi oksavaba leppa, haaba. See saab olema kulukas, aga odavapoolsed mänd-kuusk pidavat jällegi väga muutlikud olema.

Köök ja vannituba – need kaks rahaneelajat

Teen kõigepealt algust köögiteemaga. Käisime pealinnas, plaanis oli kolme salongi külastada, aga kuna meil oli vaja ka keraamilisi plaate valida, siis viimasesse lihtsalt ei jõudnud. Tegelikult ei jaksanud ka – ise olime kutud, Poisike väsinud ja virilas meeleolus. Külastasime konsultatsiooniks Arensit ja Tiger Woodi. Tiger Wood jättis meeldivama mulje – tundus, et inimesed on valmis suhtlema ka meiesuguste asjatundmatutega. Lõplikud pakkumised tulid päris sarnaselt sinna 4000.- kanti. Summa sisse ei kuulu köögitehnika (külmik, ahi, pliit, nõudepesumasin, õhupuhasti). Jep, päris jõhker hind köögi eest. Kuna me eelmisesse koju valitud suvaka köögimööbliga rahule ei jäänud, siis oleme valmis sel korral rohkem investeerima, on see ju selline aastakümneid püsiv väljaminek. Paraku aga on majanduslik olukord hetkel selline, et peame köögi tellimise jaanuarikuusse lükkama. See omakorda tähendab muidugi ka, et tuleb kauem köögita hakkama saama. Aga mis teha, muud üle ei jää.

Tallinnas käigu suurim kordaminek oli muidugist keraamiliste plaatide leidmine. Nende hankimisega oli meil juba küllaltki kiire, sest uuel nädalal lubasid ehitusmehed vannitoaga tegelema tulla ja siis on juba jõulud ja aastalõpp ja. Praegu oleme veel enam-vähem selles graafikus, et vannituba võiks aasta lõppedes korras (plaaditud, wc-potiga, vanniga) olla. Aga keraamilisi plaate käisime valimas Hansas Plaadimaailmas. Kui varem olime arvestanud, et ruutmeetri pealt maksaksime max 20 eurot, siis läks veel paremini. Valik oli suur, hinnad head. 15 ruutmeetrit seinaplaati, 12 ruutmeetrit põrandaplaati pluss 2 ruutu tehnoruumi põrandaplaati läksid maksma 260 raha. Plaatimissegu saime kauba peale, mingi kampaania korras. Siin üleeile tellisin veel ühe paki põrandaplaati igaks juhuks juurde, seega 270.- oli lõppsumma. Ehk et jäime väga rahule. Meie valik oli muidugi äärmiselt igav 🙂 Ses mõttes, et põrandale tuleb 30×60 cm tumehall ja seina 20×50 valge, veidikene reljeefne plaat. Need põrandaplaadid on päriselus hulga ilusamad, mu arust, tekitasid sellise betoonpõranda mulje, mis mulle väga meeldib. Ma muidugist südamest loodan, et ehitusinimesed suudavad need suured põrandaplaadid korralikult maha panna ja kena kalde ka sättida. Pidi igatahes teostatav olema, öeldi.

Natuke oleme siin aga vannitoaga teelahkmel. Algselt plaanisime vannitoa seinad niiskuskindlamast (!) kipsist üles ehitada, hüdrotõkkega korralikult katta ja asi ants, korralik ventilatsioon tuleb ka. Eelmises kodus niimoodi ju tegime. Siis lugesin siin üht koduehitust kajastavat blogi ja jäi silma selline materjal nagu Tycroc. Mul võtab see kipsi ja hallituse teema nii kõhedaks, et hädasti oleks mingit paremat alternatiivi vaja. See Tycroc on muidugist ilge keemia, aga äkki siiski parem kui potentsiaalne hallitus?! Ühesõnaga me siin mõtleme. Ja juba pikemat aega. Osad vannitoa seinad on juba niiskuskindlaga kaetud, aga otse veega kokkupuutuvad veel paljad, just selleks puhuks, kui mõne muu variandi ikka kasutusele otsustame võtta.

Lõpetuseks pean ikka tõdema, et ehitus võtab rohkem aega kui arvatud ja paganama kõvasti rohkem raha kah! Muidugi ega me oma planeerimise poolest ka suurt hiilga, aga ikkagi. Seega katsume mõned olulised etapid (vannituba, küte) lõpule viia, korteri uuesti üle hinnata ning siis jälle pangamaja ust kraapima!

PS! Ma vist ei pea ütlemagi, kui väga me jõulude saabudes oma päris koju igatseme! Oh, kuidas tooks kuuse tuppa ja oh, kuidas pugiks mandariine!

Eks ma siis seni vaatan igatsevalt võõrastest akendest sisse, näiteks sellisest..

e58c672d3455e0409a2fef0384affa6a
pilt: http://www.christmas.snydle.com/christmas-window-decorations-ideas.html

Facebooki loosimine: looduslik pesupulber

Olin BioVegan Family e-poes juba varemgi ringi luusinud, kuid ostuni miskipärast mitte jõudnud. Siis aga nägin sõbranna juures sidrunheina pulbrit ja kuna perenaine oli tulemusega igati rahule jäänud, siis mõtlesin, et prooviks ka! Pulber sai tellitud ja kui kerge lavendliaroomiga puhta pesu masinast välja võtsin, siis kratsisin küll kukalt, et miks ma ometi varem pole looduslike pesuvahendite peale üle läinud? Miks ma pesen mingi Arieli keemiaga Poisikese riideid, oma ihupesu? Pesupulbriga, mis juba lõhnab nagu keemiavabrik.. Võh. Ühesõnaga parem hilja kui mitte kunagi. Kirjutasingi siis BioVegan Family Birgitile ning jagasin oma ideed pulbrit ka blogilugejatele tutvustada. Päriselt ka: nii head asja ei taha mitte üldse enda teada hoida! Birgit oli rõõmuga nõus ja loodan, et üheskoos saame veel inimesi loodusliku pesupulbri usku pöörata 🙂

Ehk et blogi Facebooki lehel saab BioVegan Family pesupulbrit võita! Vaata järgi 🙂

unnamed
foto: BioVegan Family

Siin natuke BioVegan Family sünniloost ja toodetest lähemalt:

“Oleme tervislike ja keskonnasõbralike põhimõtetega ettevõte, kelle eesmärk on pakkuda inimestele tervist hoidvaid ja naturaalseid tooteid. Oma toodetes kasutame vaid loodusliku päritoluga koostisosi, mis on ohutud nii inimestele kui keskkonnale. Meie tooteid ei ole testitud loomade peal.

Idee BioVegan Family pesupulbrist sai alguse siis, kui püüdsime oma perele leida sobivat pesuvahendit. Kuna ükski turul olnud looduslikest pesupulbritest meie allergilisele perele ei sobinud, tuli meil omal valmistada looduslike vahenditega ohutu pesupulber, mis sobiks ka allergikutele ja nahaprobleemidega inimestele. Saavutasime oma eesmärgi ja sooviksime ka kõigile teistele pakkuda seda maksimaalselt keemiavaba, kuid siiski ülitõhusat pesupulbrit. 

BioVegan Family tooted on loodusliku koostisega, ei sisalda parabeene, naftasaadusi ega sünteetilisi lõhna- ja värvaineid. BioVegan Family naturaalsed pesupulbrid on valminud käsitööna ning lõhnastatud kõrgeima kvaliteediga orgaaniliste eeterlike õlidega. Meie tooted sisaldavad ökoloogiliselt puhtaid koostisosasid. Oleme keskkonnasäästlikku mõtteviisi jälgides oma toodetesse valinud vaid kõige kvaliteetsemad toorained.

BioVegan Family tootevalikus on sidrunheina, lavendli, teepuuõli ning lõhnatu pesupulber.”

(info pärineb: http://www.bioveganfamily.eu)

Aknad, köök ja muud ka

Esimene tore asjalugu on see, et aknad on “purgis”. Glasaknal oli meile kõige paremini sobiv pakkumine. Lisaks on Glasaknal kodulinnas ka väike office, nii saime näost-näkku asjad selgeks rääkida ning oma käega ka valmis aknaid silitada. Ei olnud meil akende tellimiseks vaja kuhugile rändama hakata, õnneks. Ja no Glasakna hind on ka vastuvõetav. Teiste aknatootjate puitakende pakkumistest suutis Glasaknaga konkureerida vaid Estonian Window. Aknad saavad meil siis olema Saksa tüüpi (need ühe raamiga) puitaknad. Meil on tegelikult praegu ka üsna kobedad plastikaknad ees, aga Habemiku kindel soov ja tahtmine oli kolmekordne klaaspakett. Aknad on väljast mingit ebamäärast tumepruuni värvi, nagu kõigil teistelgi majaasukatel. Samas kaalusime veidi pikemalt, mis värvi need seest olla võiksid. Jäime valge juurde – tundub kindla peale minek ja valge annab kindlasti avarust ja helgust juurde ning ei hoia sissetulevat valgust kinni. Me akendest paistab ainult hommikune päike ja korter on küllaltki hämar ka päevasel ajal. Seega tumedad aknad oleks ehk veelgi enam seda valgust röövinud. Aknaid on meil neli, kõrgusega 1800 mm ja laiuseks 1300 mm.

Suurim kordaminek möödunud nädalal oli aga vannitoa trapi paika saamine. Olime juba jupp aega tagasi soetanud selle pika ja kena trapikese, kuid Habemik polnud üldse sada prossa kindel, et see hõlpsalt ka paika läheb. Noh ja ega see värk nii lihtne olnudki. Tuli ühe kihi OSB-ga vannitoapõrandat tõsta, neid torusid sättida ja kohandada, põrandat lahti võtta, aga õnneks paika see sai. Ja kuigi eelmisel nädalal oli Habemikul suur plaan põrandakütte torusid panna, siis trapiga jändamine ajas need plaanid täiesti untsu. Oma kavatsustes loodame, et vannitoa saab aasta lõpuks nii kaugele, et wc ja pesemisvõimalus on olemas – ehk et plaaditud, vann sisse veetud, pott paika pandud. Selleks tuleb veel muidugi üksjagu eeltööd teha – kõik seinad üles ehitada, põrandakütte torud vedada (need on juba kohal), veits pahteldada, lihvida. Vannitoa tegemiseks palkame ehitusmehed appi. Lisaks sellele tahaksime aasta lõpuks ka tehnoruumi vähe kobedamaks saada ning õhk-vesi soojuspumba seadme sinna üles riputada.

Selle aastanumbri sees (kui imelik, et varsti polegi enam aasta 2016) tahaksime ka köögimööbli ära tellida. Seda asja lähme esmaspäeval pealinna ajama. Pakkumisi olen kuuest kohast küsinud, rohkem ei küsi ka, ei viitsi. Nüüd läheks konsulteeriks veel mõne disaineriga, paneks viimse plaani paika ning vaataks, kust parim lõpp-pakkumine tuleb. Köögikujundusest hetkel nii palju, et materjalidest otsustasime kõrgsurvelaminaadi (sellest tuleb tööpind) ja MDF-i kasuks (profiiliga kapiuksed). Värviks valge või noh mingit sorti hele. Tööpind tõotab tulla ahastamapanevalt väikene, aga what can I do. Seega panen suured lootused ka köögilauale, et seda siis vaaritamiseks ära kasutada. Hetkel ei ole suutnud me veel kindlalt otsustada, kas ülemised seinakapid pea laeni panna või mitte. Osalt sooviksime olemasolevat (loe: väikest) pinda maksimaalselt ära kasutada, teisalt näivad laeni kapid mulle kuidagi.. rusuvad. Järgmisel nädalal olen köögi osas kindlasti targem ja annan teada, mida uut kuulsin-nägin.

Ventilatsioonimees käis ka ära ning ütles kauaoodatud vastuse meid painavale küsimusele. Selgus, et saame rahumeeli kipsi edasi panna ning see ei jää ventilatsioonitorude vedamist kuidagi segama. Vendimees tuleb loodetavasti järgmisel või ülejärgmisel nädalal tagasi ja veab lõppeks need torud ära. Seadme enda (hind u 1500) paneme kunagi helges tulevikus kui iga sent ehk enam nii arvel pole.

Aga ruutmeetritest siis. Lubasin mõni aeg tagasi meie ruumide ligikaudsed suurused välja tuua. Igat nurgatagust mõõtma ei hakanud, aga enam-vähem ettekujutuse saab küll. Vannituba, nagu varemgi mainitud, on meil päris asjalik, lausa 10 ruutmeetrit. See on tore. Ma kujutan ette, et seal tõesti saabki laialt ruumi olema – lastega igati teretulnud nähtus. Siia kõrvale võiks siis kohe ka mainida, et meie enda magamistuba on umbes 9 ruudu kanti, juhhei 🙂 Aga no tõepoolest ei oleks normaalsemat lahendust selles elamises võimalik välja mõelda. Õnneks on Poisikese tuba jällegi 14, 5 ruutu ja mahutab tulevikus ehk rohkemgi kui ainult ühe väikese poisikese. Elutuba ja köök võtavad enda alla 40+ midagi ruutmeetrit. Kuigi see köögiosa on ikka nii paganama tilluke, aga ei suutnud me ka ruumilahenduses kuidagi paremini planeerida. Elutoa ühte nurgakesse tahan luua tööala kirjutuslaua ja riiulitega ehk et elutoa ruumirohkus saab maksimaalselt ära kasutatud. Ja siis on meil veel esik, nii 3 ruutu väike. Vot selline elamine siis.