Lõpusirgel vol 2

Jätkan siis siin oma järjejutuga.

Hm, millest alustada? Ehk sellest, et nüüd on meil lisaks uutele akendele paigas ka aknalauad ning kipsist aknapõsed. Aknalaudade jaoks tellisime Stragendo-st tamme liimpuit kilbid, lasime need õigesse mõõtu lõigata ja üle lakkida. Ehitusmees pani need paika ka ning tegi aknapõsed ümber. Täitsa ilus on! Ma veidi kahtlesin lakkimise osas – mind häirivad sellised läikivad pinnad, eriti läikiv puit. Ehk et oleksin eelistanud õlitamist, aga niiviisi saime lihtsama vaevaga, sest õlitamise oleksime ise tegema pidanud. Ja see lihtsama vaevaga saamine on minu jaoks päris asjalik pooltargument.

Ehitusmees on vahepeal veel nipet-näpet asjadega tegelnud, näiteks valanud betooni – ahjualuse piirkonna (jah, kunagi saab meil ka ahi olema!) ja korstnajalgade ümbruse. Ise oleme viimasel ajal minimaalselt panustanud. Ega ma selle üle mõistagi eriliselt ei kurda. Sel nädalavahetusel on meil Habemikuga tähtis ülesanne kõik jamps korterist prügimäele vedada – ruumid peavad saama nii puhtaks, et maalritel võimalikult mugav oma tööd oleks teha. Kinni tuleb kiletada aknad ja aknalauad, et need seda jubedat lihvimistolmu täis ei saaks. Juba kripeldabki mul akende pärast, sest üldse ei tahaks, et need selle viimase möllu jooksul kuidagi oma ilu kaotaksid. Plaanis on teha ka kipsikrohviga väikseid parandustöid, üle kontrollida ega kuskilt mõni kruvi liigselt välja töllenda – ehk et valmistada aluspind ette võimalikult õnnestunud lõpptulemuseks. See on see, kui minusugused rookied kipsi panevad. Ehitusmehe pandud tahvlid on kõik ideaalselt kinni lastud ja igasugu vigastusteta, osad meie omad on aga nagu vaeslapsed – nurgad murdunud, kruvid läbi lastud jne.

Uuel nädalal alustavad maalrid pahteldamisega. Nii-nii tore! Kahe nädala pärast peaksid meil olema siis ilusad värvitud seinad. Ei jõua ära oodata, ausõna. Muidugi tõeliselt keeruliseks nüüd alles läheb, sest keegi (see tähendab, et ma ise) peab suutma valida need kõige õigemad värvid igale poole. Selge on, et kõik saab hele ja helge olema, kui ma just kogemata kuidagi valikuga puusse ei pane. Aga no kes see nüüd ütleb, mis need kõige sobivamad heledad ja helged toonid on?!

Nii kui maalritööd tehtud saavad, tahame järgmise sammuna lage panema hakata. Laelaudise tellisime selliselt kohalikult tegijalt nagu Uhtna Puit. Tegu kuuselauaga, 120 mm lai, valge värviga viimistletud. Lae panekuni võiksimegi jõuda äkki ülejärgmisel nädalavahetusel. Esimese sammuna tuleb distantsliistud paika saada. Need on need, mille külge laelaudis kinnituma hakkab.

Järgmisel nädalal tahan töösse anda ka lae- ja põrandaliistud. Muidugi enne tuleb meil Habemikuga mingi üksmeel leida. Mulle väga meeldivad kõrged valged põrandaliistud, no nii kuni 15 cm kõrged. Habemik ei ole sellest mõttest aga eriliselt vaimustatud. Viimasel ajal on ta küll veidi pehmemaks muutunud, koguni nii palju, et oli nõus 12,5 cm kõrguste liistudega 🙂 Take it or leave it!

Kui maalritööd tehtud saavad, vajame ka plaatijat appi – järjekorras ootavad köögi tagasein, vannitoas valamukapi tagune, ahjualune, korstnajalgade ümbrused. Siinkohal on muidugi ka paslik keraamilisi plaate valima hakata (!).

Seejärel läheb põranda ja sealhulgas küttetorude ja sinna juurde kuuluvate vidinate panekuks. Põrand peab ju maas olema, kui köök kohale jõuab. Äkki mingil hetkel saabuvad ka liistud – saab need ka ühe jutiga ära panna. No ja siis on enne sõna “valmis” kasutamist veel selliseid asju teha nagu elektritööd (pistikud, lülitid seina), plafoonid venditorudele, äkki üks reisikene Ikeasse, et veidi valgusteid osta. Tahaks ju et elamisele ikka kodu nägu külge tuleks. Kui me selleks ajaks just totaalselt rahast lagedad pole.

Lõpusirgel vol 1

Tere taas!

Aeg on teha kokkuvõtteid möödunud nädalatest, töödest, mis tehtud ja asjadest, mis nimekirjas veel ees ootamas.

First things first. Köögi esimene sissemakse on tehtud. Köök ise veel päris lukus pole – selles mõttes, et viimased täiustused (käepidemed, nupud + muu tilu-lilu) ja siis punkt. Ma olen vist ikka jube peenutseja küll, et iga asja üle mitu korda aru pean ja muudatusi soovin, aga see käib asja juurde. Köök maksab lõppude lõpuks ikka päris palju ja selle eest soovin ka, et kõik oleks ideaalne, nii nagu oma vaimusilmas ette kujutan. Köögi tellime DSK Mööblist, mööbli hinnaks ilma tehnikata on 2800 eurot. Palju. Kindlasti oleks saanud odavamalt. Aga kas odavam alati ka nii kvaliteetne ja ilus on?! Pluss on minu jaoks jube mugav, et annan mõõdud ja soovid ette ja tehaksegi valmis! Seda enam, et meie köök ei ole päris standardne – kapid on igasugu eri kõrgusega ja mitte nii väga tüüpilised. Ühesõnaga äkki ma olen siis ikka laisk ka – ei viitsi nii palju jamada, sest mugavam on kui keegi teeb täpselt minu soovi järgi asja valmis, toob kohale ja paigaldab ära ka.

Selline hakkab välja nägema meie tulevane köök. Vahepeal tegin väikse muudatuse – sahtlirea kõige ülemised sahtlid tulevad siledad ehk et ilma selle väikese profiilita. Pilt: DSK Mööbel

Teine osa köögist. Paremal akna kõrval külmkapp, vasakul siis ahi ja värgid. Pilt: DSK Mööbel

Teine hea uudis. Vannituba on plaaditud ja nii nagu plaanitud oli – duši ning vanni ümbrus sai valged plaadid, põrand mustad ja ülejäänud seinad lähevad värvi alla. Loodetavasti hakkavad ehitusinimesed selle viimase osaga lähi-lähiajal tegelema. See oleks nii tore! Veel on vaja üks parajalt suur ja parajalt omapärane valamukapp leida. Vaata mu Pinteresti – seal on näiteid! Võimalik, et selline asjandus tuleb hoopis ise valmis teha.

Äsja said ka aknad vahetatud – nüüd on meil ilusad valged kolmekordse klaaspaketiga puitaknad. Whoop-whoop! Ja üks meie eest võetud plastikakendest läks trepikotta vana ja räbala puitakna asemele. Selline tore taaskasutus. Aitäh mõtte eest, R, ise me vist poleks selle peale tulnudki 🙂

Ehitusmehed on vannitoa ja akende vahetamise vahepeal veel kaks korstnajalga ära krohvinud, muuhulgas täitnud korralikult telliste vahed, mille tõttu me mõnel heal päeval, kui naabrid all ahju kütsid, vingurünnaku osaliseks saime. Veel jõudsid ehitusmehed (kaasa arvatud sõber S ja Habemik) lakke kõik villa ära panna – see on väga suur asi, sest töö ei ole just kõige meeldivam (loe: vahid kael õieli lakke ja topid silma-suhu pudisevat villa). Kips on ka tänu ehitusmeestele suures osas pandud. Natuke veel vaja garderoobi kallal kõpitseda (loe: otsustada, kuidas mida teeme) ja mõnes kohas veidi sättida ja ongi kipsiga kõik. Kõõga.

Habemik pani vahepealsel ajal suurema osa oma energiast tehnoruumi valmimisse. Nii et nüüd on see meie kodu kõige ilusam tuba – värvitud lagi ja seinad ja isegi see üks puuduolev plaat sai Hansas plaadimaailmast siia saadetud. Ja midagi märkimisväärset juhtus sel nädalal veelgi – meile on nüüd paigaldatud õhk-vesi soojuspumba sisemine osa (see, mis tehnoruumis käib). Pump on ikka Alpha-Innotec firmalt AIT-Nord. AGA asjalood on sellised, et kuni märtsini jäämegi ainult sisemise osaga, sest teised jupid (ehk välisosa) on veel Saksamaal tootmises. Kuigi me mingid erilised eksperdid pole, siis pumba paigaldusega võib täiesti rahule jääda. Millega aga üldse rahul ei saa olla on transpordifirma, kellega koostööd tehti. Päev enne paigaldust helistas transpordi tüüp Habemikule ja pakkus, et tõstab pumba lihtsalt maja ette maha ja tema töö selleks korraks tehtud. Seade kaalub muideks 150 kilo ja seda nagu kahe mehega teisele korrusele just ei tassi. Paraku juhtus nii, et härra transportija ei suutnud suure autoga meie kitsasse, veidi ülesmäge hoovi tagurdada ja sõitis õnnetult katki ka oma furgooni katte. Nii ei jäänud tal muud üle kui pump vahelattu ootele viia. Vahemärkusena võib öelda, et Habemiku palve pakki mitte hoovi vedelema tõsta kõlas väga kurtidele kõrvadele. Kuid seiklused jätkusid. Paigaldamise päevaks oli pumbafirmal transpordi omaga kokkulepe, et seade tuuakse meile 8.30. Paigaldajad olid ka juba kenasti varakult kohale jõudnud, tõenäoliselt enamuses lausa Tallinnast. Mida aga ei tulnud oli pump, see saabus alles 11.30. Ehk et 4 meest passisid mitu tundi niisama ja ootasid, et transpordifirma korraldaks mõne kilomeetri pikkuse veo. Well done, kas pole?!

Aga jätkame parem heade asjadega nagu siseuksed ja aknalauad. Siseuksed on juba töösse läinud – need teeb meile valmis Rakvere Metsamajand. Meil on seal teatud sidemeid, mistõttu on väga mugav asju ajada. Mõtteid mõlgutame ka aknalaudade teemal. Selleks ostame esmalt liimpuidust tammepuu kilbid, mis laseme samuti Rakvere Metsamajandis endale sobivaks teha (lõigata, lihvida, õlitada).

Muidugi ootab järgmise olulise projektina ees “Suur maalritöö”, mida ei saa kahjuks toimuda ilma maalrita, eksole. Seega ma loodan, et kellegi asjaliku ikka varsti leiame. Esmase pahteldamise-lihvimise võiks teoorias muidugi ka ise teha, sest tööd on palju. Tahame kõik seinad värvi alla panna ning see nõuab ju lauspahteldust. Oh, kui palju tolmu ja nühkimist ja veelkord tolmu!

Olen unustanud kirjutada, et lasime Habemikuga enestele jõulukingiks neli tooli restaureerida. Olen siin enne ka maininud, kuidas Habemiku vanaema laka pealt hulga toole kõrvale panime ja nüüd said esimesed neist korda ka. Selle üle olen kohe väga rõõmus! Toolid said tumeda viimistluse asemel heledaks, katteks valisin mündirohelise-roosa kirju riide ehk et lõpptulemus jäi selline helge ja rõõmus! Peabki varsti uue põhjuse välja mõtlema, mis puhuks laudu või toole jälle restaureerida tuleks, no näiteks Habemiku juubel! Meie toolid tegi korda SofaService – julgen soovitada küll! Kunagi näitan pilti ka!