Blogiauhinnad ja minu hääled

Seadsin ka oma blogikese Eesti Blogiauhindadele üles, loomeblogide kategoorias. Sest lihtsalt. Ma mõtlen, et miks ma ei peaks, kui on võimalik. Äge, et selline asi on ette võetud ja mulle meeldib mõelda sellest kui miskist uuest põnevast kogemusest. Miks ma siis peaksin uutele ja huvitavatele asjadele “ei” ütlema? Ikka jaa, ikka jaa!

Ise andsin ka oma hääli. Küll neile, kes kuidagi kõnetanud on. Ma väga suur blogilugeja ju tegelikult polegi. Aga siiski!

Arvamusblogidest läks minu hääl Ebapärlikarbile. Tema kirjutised on mul teinekord närvi ikka täiesti mustaks ajanud, lausa niimoodi, et lähen Habemikule vahutama. Aga külmaks ei jäta ja miskipärast tõmbab jälle lugema. Mulle meeldib tema julgus ja otsekohesus, et ei ole teemat, mille osas ta oma seisukohti väljendada ei tihkaks. (Vast mõni ikka on, aga niimoodi kaugelt jääb mulje, et pole) Lisaks sellele oli ta ema mu eesti keele õpetaja. Vot ja, ega ma sealt arvamusblogide hulgast kedagi teist suurt lugenud pole ka, nii et ses osas on üsna selge pilt.

Meesteblogidest loen ikka seda, mida Henry teeb. Üldse mitte regulaarselt, aga vahel ikka. Tema kaksikud on Poisikesest täpselt kuu nooremad ja jõlenunnud. Seega muidugi läheb minu häälekene just sinna!

Elulistest blogidest on Pille see lemmik. Täitsa hämmastav kohe, kuidas ühel tavalisel inimesel seda va itti ikka niimoodi tuleb! Alati hästi kirjutatud ja alati saab mitu korda nalja ka 😉

Loomeblogidest on lemmar meiekodulugu. See pere on kuidagi nii armasasjalik ja oma kätega susserdamiseks selline suur projekt ette võtta… minu imetlus! DIY ideed on ka nii vahvad!

Kultuuriblogidest kindlasti Mutukamoos. Mida muud üks väikelapse ema ikka valiks?! Tegelikult on hästi-hästi inspireeriv! Mutukamoosi remondilugu oli ka oma ehituse kõrvalt põnev jälgida.

Spordiblogidest valisin Margiti. Olen mingi aeg Margiti tegemisi rohkem jälginud ja tema tahtejõud ning pühendumine on tõesti suur vauu!

PS! Mul on mõned sellised suured lemmikud ka, kes end üldse üles ei seadnud. Nende poolt hääletan niimoodi salamisi 🙂

Anname kodule näo + Kukupesa salakood

Sain möödunud nädalal võimaluse Kukupesa kodulehel shopata. Looomulikult tegin ma seda suure elevusega, sest kodule oma näo andmine on ju see põnevaim osa!

Tahtsin kindlasti midagi elutuppa, midagi Poisikese tuppa ja kuskil kuklas oli ka mõte, et vannituba võiks mõne pildiga huvitavamaks saada. Meil on seal selline nišš või eend või riiul (kuidas soovite), mida saab mõnusasti ehtesse lüüa. Kahtlemata tahan ka vannitoast millalgi pilte näidata, aga 1. on seal hetkel kuramuse pime (kohtvalgustid said liiga lahjad ja peeglivalgusti on veel puudu) ja 2. tahaksin, et mingid nüansid saaksid valmis, et näidata lõpptulemusele väga lähedal seisvat toakest. Mõistagi võtab see kõik aega, õnneks seda mul on 🙂

Ehk et minu saak Kukupesast sai päris korralik! Mitu postrit ja neile ka raamid ümber. See on minu meelest hästi tore variant, et saab niimoodi kohe postri juurde ka raami tellida. Mul on üsna tihti nii, et pildid seisavad ja ootavad, aga mina ei jõua poodi või ei leia sobivat raami.

Küll sai minu valik aga üsna monotoonne 🙂 Või noh, mis üsna, saigi! Sest kõik väljavalitud postrid on must-valged. Mul oli tegelikult sügavam põhjus ka nii otsustamiseks. Nimelt seisavad mul kapis veel mõned pildid ja joonistused ja lõuendid, mida seintele riputada tahaksin. Need on aga peamiselt värvilised. Seega, et kokku võiks tekkida mõnus tasakaalukas kompotikene, kus on rahu ja veidi särtsu ka, siis otsustasingi just Kukupesa mittevärvilisi postreid eelistada.

Kui ma Habemiku puhkuse ajal veel unistasin, et enne lahkumist saaksid ka pildid seina pandud ja tekiks selline terviklikum kodutunne, siis.. ajast jäi puudu. Seega pean veel mõned kuud pildiseinte loomist ootama, sest ma ise vist nii kõva mutt pole, et auke puurima hakkaks, aga minesatea, mis mõtted siin veel pähe võivad lüüa. Tore on aga see, et mul on mõtlemiseks ja planeerimiseks aega laialt käes, sest siin on ju nii mitmeid seinu, kuhu midagi riputada võiks. Kes see siis nüüd ütleb, et kuhu ja mida?! Seega hetkel eksponeerin pildivalikut seal, kus võimalik on ja nii on ka täitsa ilus!

Lastetoa postreid leiad siit. Tegelikult tellisin lastetuppa kolmandagi, selle väikese tähekese. Teen millalgi pilti ka! Mu hästi suured lemmikud on ka müttav mõmmi ja karu, aga jätsin need mõneks teiseks korraks 🙂 Paberkott: Tellkiddo (aitäh, L!), padjad õmbles mu ema, kolmnurgad tegin ise kartulitrükiga peale (õpetuse leiab KoduKoduke blogist).

Trükimasin meeldib mulle vist kõikse rohkem, see on nii lihtne, sümboliseerides minu jaoks kirjutamist ja sellest saadavat naudingut. “And they lived happily ever after” on sõbranna kingitus ja ka sel on oma lugu. Kingitusi saades on põnev mõelda, miks kinkija just niimoodi valis, mida ta mõtles, kuidas otsustas. Tean, et see kinkija usub minusse, meisse, heasse ja ilusasse.

Poster “Lehed”. Päriselus veel ilusam ja sügavam kui pildil. Päriselus seisabki ta mul vannitoas üheskoos selle sama taimekesega.

Pildi tegemine oli muidugi “meeliülendav”, saateks poeglapse üürgamine. Näis, et Poisikese suurim unistus oli kõiki neid kaamera peal olevaid toredaid nuppe näppida, paraku ei läinud meie ootused olukorrast hästi kokku. Lisaks sellele on kaamera akulaadija kolimise käigus kuskile “ära pandud” ja kaamera vajuski poole klõpsimise pealt minestusse. Küllap ma ikka nii tubli olin, et seda suvalisse kohta ei visanud, vaid ikka läbimõeldult ja korralikult ära panin. Hästi pandud.

Teil aga veab, sest maikuu lõpuni saab blogilugeja Kukupesa e-poest 15% soodustust! Whoop-whoop! Salakood on KOLLANEMAJA15.